Kapitalismi areng ning sellega kaasnenud raha- ja turumajanduslike suhete areng tõi kaasa mitmeid muutusi nii juriidilistes ja lepingulistes valdkondades, aga ka elukorralduses ja kogukondlikes suhetes. Olulisim muutus toimus Eesti külapildis alates 19. sajandi keskpaigast kui hakati ehitama rehetarest lahusolevaid eluhooneid ehk häärbereid. Esimesed taolise tegumoega eluhooned kerkisid Mulgimaal, sealhulgas Helme kihelkonnas. Taluhäärberid on oluline ja huvitav nähtus arhitektuurimaastikul, aga ka nii seisuse sümbol kui ka oluline maamärk Eesti rahvusliku identiteedi, majanduse ja kapitalismi kujunemisel. Erinevalt endisaegsest mitmeotstarbelistest rehetaredest on häärber ehitatud üksnes elumajaks. Üldistes joontes on traditsiooniliseks peetud, et häärberil on suurusest tulenevalt kaks korstnat ja kaks sissepääsu. Paljudes häärberites oli veel saal (sageli kahepoolsete ustega) ja suuremates ka peremehe kirjutustuba. Ajaloo tuultes on tänaseks paljud neist hävinud või oluliselt ümber ehitatud, kuid üldjuhul on säilinud hoonete iseloomulikud jooned ja mulgi uhkust iseloomustav väärikus.

Osana Tõrva valla üldplaneeringust on kaardistatud säilinud taluhäärberid, saades selliselt ülevaade tänasest olukorrast ning jäädvustades niiviisi oluline peatükk Eesti ja Mulgimaa arhitektuuriloos.