Laenuandjate Keskkonna- ja Sotsiaalne Hoolsuskohustus (ESDD)

Laenuandjate Keskkonna- ja Sotsiaalne Hoolsuskohustus (ESDD)

Kuna taastuvenergia projektide arv ja maht on jätkuvalt kasvavas trendis, kasvavad ka projektide omanike ja arendajate finantseerimisvajadused. Kuigi traditsioonilised finantsnäitajad on endiselt olulised laenude ja muude rahastusvormide saamiseks, pööravad laenuandjad ja erapangad üha enam tähelepanu investeeringute jätkusuutlikkusele ehk kestlikkusele.

Seetõttu nõuavad paljud finantsasutused keskkonna- ja sotsiaalse hoolsuskohustuse (ESDD) protsessi, mis lähtub kindlatest standarditest. Kasutatavad standardid sõltuvad konkreetsest laenuandjast, kuid enamasti on tegemist järgmiste nõuete ja juhistega:

• International Finance Corporation (IFC) Performance Standards (IFC keskkonna- ja sotsiaalsed tulemusstandardid);
• Equator Principles (Equatori printsiibid – rahvusvaheline finantseerimisasutuste riskijuhtimise raamistik);
• Maailmapanga keskkonna- ja sotsiaalne raamistik;
• Maailmapanga Grupi keskkonna-, töötervishoiu- ja ohutusjuhised: üldised ning valdkonna-/sektoripõhised;
• Euroopa Investeerimispanga keskkonna- ja sotsiaalsed standardid;
• EBRD (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank) keskkonna- ja sotsiaalpoliitika;
• Aasia Arengupanga keskkonna- ja sotsiaalsed standardid;
• ILO (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) konventsioonid ja põhi tööstandardid.

ESDD hindamisi viivad läbi nii finantseerijad kui ka laenusaajad selleks, et tagada projektide vastavus sektori parimatele praktikatele ning nõutud standarditele. Protsessis tehtav riskihindamine on mitmetahuline ning eeldab põhjalikku arusaamist sektorite enim relevantsetest riskidest. Seetõttu ulatub hindamine kaugemale kui lihtsalt riiklike või EL õigusaktide järgimine – vajalikud on ka ekspertide sisend ja arvamused. Protsessi juhtiv isik peab suutma need erinevad sisendid koondada terviklikuks riskihinnanguks.

Näiteks ei ole teatud investorite poolt nõutavate elurikkuse netpositiivse mõju eesmärkide saavutamiseks piisav üksnes riiklike nõuete täitmine. Hindajad peavad määratlema praktilised, mõõdetavad KPI-d ning töötama välja plaani, kuidas esialgses ülevaatuses tuvastatud „tühimikke“ kõrvaldada.

Pärast projekti läbivaatamist koostatakse keskkonna- ja sotsiaalne tegevuskava või -plaan, mida rakendades viiakse projekt kooskõlasse asjakohaste standarditega. Kõrgema riskiga leiud/asjaolud tuleb tüüpiliselt lahendada enne finantseerimise lõppotsust.

Taolised hindamised nõuavad sageli märkimisväärselt ekspertide aega ja ressursse ning seda väga piiratud ajakava juures (tavaliselt 6–10 nädalat). Eduka tulemuse saavutamiseks peavad nii klient kui ka hindaja/konsultant eraldama piisavalt ressursse. Laenusaajad peaksid arvestama ka sellega, et protsess ei ole ühekordne ülesanne – esmane riskihindamine ja tegevuskava loovad aluse edasisele tööle, kus laenusaaja peab projekti pidevalt täiustama ning aru andma KPI-de osas, et finantsasutuse nõudeid täita.

Hendriksonil on laialdane kogemus erinevate institutsionaalsete standarditega, sh EP4, IFC, EBRD ja EB. Meie kogemus planeerimismenetluste, ühinemiste ja ülevõtmiste, EL õigusraamistiku ning elurikkuse halduse valdkondades annab meile põhjaliku arusaama keskkonna- ja sotsiaalriskidest erinevates sektorites.

Võta meiega ühendust, et tugevdada enda projekti finantsilist, keskkondlikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust.