Alljärgnevad blogipostitused põhinevad Hendrikson DGE ja advokaadibüroo RASK strateegilisel koostööl.
Meie eksperdid vahetavad igapäevaselt teadmisi ja kogemusi, otsides parimaid lahendusi ruumilise planeerimise ja keskkonnaküsimustes.
Mis on avalik huvi?
Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb igal üksikul juhul eraldi sisustada. Nii on avalikuks huviks üldiselt näiteks keskkonna-, loodus- ja muinsuskaitse, samuti õigus- ja haldusaktide õiguspärasuse tagamine. Sellest tulenevalt võib avalikes huvides esitatud kaebuses tugineda menetlusnormide rikkumisele, sest olulised menetlusvead võivad kaasa tuua avalikke huve kahjustava planeeringu kehtestamise. Raske võib olla [...]
Kuidas rajada tehnovõrk, kui naaber pole tema kinnisasjale detailplaneeringuga ettenähtud tehnovõrgu rajamisega nõus?
Tehnovõrgu talumiskohustuse seadmine võib toimuda kahel viisil: sundvalduse või servituudi seadmisega. Sundvalduse seadmine toimub üksnes avalikes huvides. Isikul, kelle õigusi rikutakse, on õigus taotleda, et kohalik omavalitsus algataks kinnisasjale tehnorajatise kasutamiseks vajaliku sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise. Sundvalduse tekkimiseks ei pea tegema kannet kinnisturaamatusse – selle seab KOV oma haldusaktiga, mis kehtib [...]
Kas tehnovõrgu vajaduse märkimine detailplaneeringusse annab õiguse rajada naabri kinnisasjale tehnovõrk?
Ei, tehnovõrgu ja sellega seotud servituudi seadmise vajaduse märkimine detailplaneeringusse ei anna veel õigust ehitada see naabri kinnisasjale ilma naabri nõusolekuta. Detailplaneeringusse servituudi märkimine ei tähenda veel servituudi olemasolu, kuid tähendab selle seadmise vajadust. Siiski ei tähenda see, et servituut igal juhul seatakse, sest see ei pruugi olla asjaõigusseaduse mõistes võimalik [...]
Kuidas defineerida privaatsuse vähenemist detailplaneeringutele arvamuse esitamisel?
Seadused ei defineeri privaatsuse mõistet. Kohtupraktika lähtub privaatsuse mõiste sisustamisel sellest, mis ei ole käsitletav privaatsusena. Nii on näiteks kohus leidnud, et privaatsusena ei ole käsitletav vara vähenemine ega tulust ilmajäämine. Tavaliselt tuginevad aga privaatsuse argumendile naabrid, kes muretsevad oma vaate, miljöö või õueala avaruse pärast. Kohus on selgitanud, et naabril ei [...]
Mis aja jooksul tuleb planeeringu kooskõlastamine esitada või sellest keelduda?
Planeeringu kooskõlastamine või kooskõlastamata jätmine tuleb lahendada mõistliku aja jooksul. Sellise mõistliku aja määratlemine sõltub mitmetest asjaoludest: küsimuse keerukusest ja asja lahendamisel vajalikest menetlustoimingutest, esitatud taotluse nõuetekohasusest ja muudest asjaoludest, mis võivad objektiivselt mõjutada menetluse vajalikku kestust. Seega väga täpset vastust sellele küsimusele pole.
Mida tähendab planeeringu kooskõlastamine ja kas seda saab vaidlustada?
Planeeringu kooskõlastamine on kohtupraktikas korduvalt ja põhjalikult käsitletud - täpsustatud on selle tähendust ja vaidlustamise võimalusi. Kohtud on selgitanud, et kooskõlastus on menetlustoiming ning ei kujuta endast iseseisvat haldusakti. Seega ei ole reeglina kooskõlastuse vaidlustamine kohtus võimalik. Kooskõlastuse, nõusoleku, heakskiidu vms iseseisev vaidlustamine on võimalik tingimusel, kui sellest tuleneb nt omavalitsusele siduv [...]
Kas detailplaneeringuga on võimalik seada täiendavaid tingimusi, mis ei tulene otseselt seadusest?
Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuulub kohaliku tasandi ruumiline planeerimine (nn planeerimisautonoomia). Riigikohus on selgitanud, et planeerimisautonoomia ehk planeerimisvõim on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus otsustada, kas ja millisel viisil lahendada ruumilise planeerimise küsimusi oma territooriumil. Seega ongi üheks detailplaneeringute ja üldplaneeringute ülesandeks reguleerida kohaliku tasandi elu ehk kohaliku ruumi kasutamist täpsemalt. Sellest tulenevalt võib [...]
Mis asjaoludega ja kahjunõuetega tuleb arvestada DP kehtetuks tunnistamise olukorras?
Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus. DP tekitab kinnistuomanikule õigustatud ootuse, et tal on vähemalt lähiaastate jooksul pärast DP kehtestamist mõistlik võimalus DP-s sätestatud krundi ehitusõigus realiseerida. „Lähiaastaid“ väljendab PlanS § 140 lg 1 p 1, s.o „5 aastat“. Samuti on sel seos üldplaneeringu ülevaatamise kohustusega, mis on iga 5 aasta [...]
Millal võib teha DP kehtetuks tunnistamise otsuse?
PlanS § 140 lg 1 kohaselt võib DP või selle osa tunnistada kehtetuks kui: DP kehtestamisest on möödunud vähemalt 5 aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima (p 1) VÕI planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda (p 2). Riigikohus on selgitanud, et PlanS § 140 lg [...]
Kuidas toimub detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine KOV poolt?
Loetleme järgnevalt erinevad sammud, mis tehakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel küsimuse lahendamisel KOV poolt. DP kehtetuks tunnistamise menetluse võib KOV algatada kas omaalgatuslikult või puudutatud isiku taotlusel. DP võib kehtetuks tunnistada, kui on täidetud PlanS § 140 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimused. KOV peab koostama DP kehtetuks tunnistamise eelnõu ning seejärel tuleb see kooskõlastada samade asutustega ja [...]
Kas detailplaneeringu ja KSH algatamine või mittealgatamine on vaidlustatav?
Planeeringu algatamise otsus on menetlustoiming, mille vaidlustamine on rohkem piiratud. Planeeringu algatamata jätmise otsus on haldusakt. Detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamine on pigem välistatud. Kuna tegemist on menetlustoiminguga, siis selle vaidlustamine on võimalik vaid erandjuhtudel: (1) kui menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õiguseid; VÕI (2) kui menetlustoimingu õigusvastasus tingib [...]
Kas detailplaneeringu algatamine on kohalikule omavalitsusele kohustuslik?
Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud algatama detailplaneeringu koostamist. Detailplaneeringu algatamine on kaalutlusotsus, mis tähendab, et igal juhul tuleb hinnata konkreetse olukorra üksikasju. Seadus toob näitliku loetelu, millal võib KOV jätta DP algatamata – näiteks vastuolu avalike huvidega või olukorrad, kus planeeringu elluviimine pole võimalik. KOV võib jätta planeeringu algatamata ka muudel põhjustel, [...]