Detailplaneeringud

Kuidas defineerida privaatsuse vähenemist detailplaneeringutele arvamuse esitamisel?

Seadused ei defineeri privaatsuse mõistet. Kohtupraktika lähtub privaatsuse mõiste sisustamisel sellest, mis ei ole käsitletav privaatsusena. Nii on näiteks kohus leidnud, et privaatsusena ei ole käsitletav vara vähenemine ega tulust ilmajäämine. Tavaliselt tuginevad aga privaatsuse argumendile naabrid, kes muretsevad oma vaate, miljöö või õueala avaruse pärast. Kohus on selgitanud, et naabril ei ole õigust nõuda, et tema kinnistu kõrvale ehitamist ühelgi juhul ei [...]

2024-03-13T13:30:38+02:0013. märts 2024|Detailplaneeringud, Privaatsus|

Kas detailplaneeringuga on võimalik seada täiendavaid tingimusi, mis ei tulene otseselt seadusest?

Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuulub kohaliku tasandi ruumiline planeerimine (nn planeerimisautonoomia). Riigikohus on selgitanud, et planeerimisautonoomia ehk planeerimisvõim on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus otsustada, kas ja millisel viisil lahendada ruumilise planeerimise küsimusi oma territooriumil. Seega ongi üheks detailplaneeringute ja üldplaneeringute ülesandeks reguleerida kohaliku tasandi elu ehk kohaliku ruumi kasutamist täpsemalt. Sellest tulenevalt võib kohalik omavalitsus näiteks otsustada, et ta reguleerib enda planeeringutest täiendavalt müraga [...]

2024-03-08T12:55:01+02:008. märts 2024|Detailplaneeringud|

Mis asjaoludega ja kahjunõuetega tuleb arvestada DP kehtetuks tunnistamise olukorras?

Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus. DP tekitab  kinnistuomanikule õigustatud ootuse, et tal on vähemalt lähiaastate jooksul pärast DP kehtestamist mõistlik võimalus DP-s sätestatud krundi ehitusõigus realiseerida. „Lähiaastaid“ väljendab PlanS § 140 lg 1 p 1, s.o „5 aastat“. Samuti on sel seos üldplaneeringu ülevaatamise kohustusega, mis on iga 5 aasta tagant. Kohtupraktikas on selgitatud, et arendaja peab arvestama, et lähiaastate möödumisel [...]

2024-03-08T11:04:22+02:008. märts 2024|Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine, Detailplaneeringud|

Millal võib teha DP kehtetuks tunnistamise otsuse?

PlanS § 140 lg 1 kohaselt võib DP või selle osa tunnistada kehtetuks kui: DP kehtestamisest on möödunud vähemalt 5 aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima (p 1) VÕI planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda (p 2). Riigikohus on selgitanud, et PlanS § 140 lg 1 punktid 1 ja 2 on alternatiivsed alused. Seega ei pea [...]

2024-03-08T11:03:58+02:008. märts 2024|Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine, Detailplaneeringud|

Kuidas toimub detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine KOV poolt?

Loetleme järgnevalt erinevad sammud, mis tehakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel küsimuse lahendamisel KOV poolt. DP kehtetuks tunnistamise menetluse võib KOV algatada kas omaalgatuslikult või puudutatud isiku taotlusel. DP võib kehtetuks tunnistada, kui on täidetud PlanS § 140 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimused. KOV peab koostama DP kehtetuks tunnistamise eelnõu ning seejärel tuleb see kooskõlastada samade asutustega ja anda võimalus arvamuse avaldamiseks samadele asutustele ja isikutele, keda seadus kohustab [...]

2024-03-08T15:09:05+02:008. märts 2024|Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine, Detailplaneeringud|

Kas detailplaneeringu ja KSH algatamine või mittealgatamine on vaidlustatav?

Planeeringu algatamise otsus on menetlustoiming, mille vaidlustamine on rohkem piiratud. Planeeringu algatamata jätmise otsus on haldusakt. Detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamine on pigem välistatud. Kuna tegemist on menetlustoiminguga, siis selle vaidlustamine on võimalik vaid erandjuhtudel: (1) kui menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õiguseid; VÕI (2) kui menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus. Kohtupraktikast tulenevalt on DP [...]

2024-03-08T14:53:43+02:008. märts 2024|Detailplaneeringud, Detailplaneeringute algatamine|

Kas detailplaneeringu algatamine on kohalikule omavalitsusele kohustuslik?

Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud algatama detailplaneeringu koostamist. Detailplaneeringu algatamine on kaalutlusotsus, mis tähendab, et igal juhul tuleb hinnata konkreetse olukorra üksikasju. Seadus toob näitliku loetelu, millal võib KOV jätta DP algatamata – näiteks vastuolu avalike huvidega või olukorrad, kus planeeringu elluviimine pole võimalik. KOV võib jätta planeeringu algatamata ka muudel põhjustel, kuid selline otsus peab olema kaalutletud, mille raames peab KOV arvestama [...]

2024-03-11T14:01:47+02:008. märts 2024|Detailplaneeringud, Detailplaneeringute algatamine|
Go to Top