Loetleme järgnevalt erinevad sammud, mis tehakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel küsimuse lahendamisel KOV poolt.

DP kehtetuks tunnistamise menetluse võib KOV algatada kas omaalgatuslikult või puudutatud isiku taotlusel. DP võib kehtetuks tunnistada, kui on täidetud PlanS § 140 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimused. KOV peab koostama DP kehtetuks tunnistamise eelnõu ning seejärel tuleb see kooskõlastada samade asutustega ja anda võimalus arvamuse avaldamiseks samadele asutustele ja isikutele, keda seadus kohustab kaasama detailplaneeringu koostamisse. Vt ka teavitamise nõuete kohta PlanS § 140 lg 5.

Juhul, kui DP on kehtetuks tunnistatud ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt, tuleb HMS § 67 lg-s 3 sätestatud hüvitis (usalduskahju) määrata juba koos DP kehtetuks tunnistamise otsusega. KOV peab DP kehtetuks tunnistamise menetluses selgitama sellisel juhul isikule tema õigust saada hüvitist ning koguma teavet ja tõendeid võimaliku kahju suuruse kohta. Juhul kui isik jätab tõendid põhjendamatult esitamata, on võimalik jätta kahju vastavas osas hüvitamata.