Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus. DP tekitab  kinnistuomanikule õigustatud ootuse, et tal on vähemalt lähiaastate jooksul pärast DP kehtestamist mõistlik võimalus DP-s sätestatud krundi ehitusõigus realiseerida. „Lähiaastaid“ väljendab PlanS § 140 lg 1 p 1, s.o „5 aastat“. Samuti on sel seos üldplaneeringu ülevaatamise kohustusega, mis on iga 5 aasta tagant. Kohtupraktikas on selgitatud, et arendaja peab arvestama, et lähiaastate möödumisel [...]

PlanS § 140 lg 1 kohaselt võib DP või selle osa tunnistada kehtetuks kui: DP kehtestamisest on möödunud vähemalt 5 aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima (p 1) VÕI planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda (p 2). Riigikohus on selgitanud, et PlanS § 140 lg 1 punktid 1 ja 2 on alternatiivsed alused. Seega ei pea [...]

Loetleme järgnevalt erinevad sammud, mis tehakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel küsimuse lahendamisel KOV poolt. DP kehtetuks tunnistamise menetluse võib KOV algatada kas omaalgatuslikult või puudutatud isiku taotlusel. DP võib kehtetuks tunnistada, kui on täidetud PlanS § 140 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimused. KOV peab koostama DP kehtetuks tunnistamise eelnõu ning seejärel tuleb see kooskõlastada samade asutustega ja anda võimalus arvamuse avaldamiseks samadele asutustele ja isikutele, keda seadus kohustab [...]