Üks ootustest, mis kasvuhoonegaaside inventuuri läbiviidavatel ettevõtetel meie kogemuse põhjal tihti esineb, on soov võrrelda enda organisatsiooni CO2 jalajälge teiste ettevõtetega, eelkõige konkurentidega. See on täiesti loogiline – soovitakse saada parem arusaam, kas tulemuseks saadud jalajälg on suur või väike ning kuidas see paistab konkurentide taustal.
Kiidame kõiki ettevõtteid ja organisatsioone, kes on teinud esimese ja väga olulise sammu oma kliimamõjude kaardistamisel ja mõistmisel, kuid tuleb märkida, et ühe ettevõtte CO2 jalajälge ei saa alati otseselt võrrelda teistega, isegi kui tegemist on sama sektori, sama ärimudeli ja sarnaste tootmismahtudega ettevõtetega.
Vaatame lähemalt, miks see nii on.
Erinevad mõjualad ja kategooriad
Iga ettevõte võib kasvuhoonegaaside inventuuri käigus valida, millised mõjualad ja kategooriad emissioonide arvutusse kaasatakse. Kui mõni ettevõte raporteerib vaid Skoop 1 ja Skoop 2 heiteid, samal ajal kui teine ettevõte lisab ka Skoop 3 emissioonid, on tulemusi keeruline võrrelda. Ka mõne kategooria välja jätmine (näiteks tarneahela või jäätmekäitluse heited) mõjutab kogu CO2 jalajälje suurust. Lisaks sellele ei avalda paljud organisatsioonid detailselt oma jätkusuutlikkuse aruannetes, milliste kategooriate emissioonid on kaasatud ehk kokkuvõtlike numbrite võrdlemisel on võimalik teha ennatlikke järeldusi. Kasvuhoonegaaside inventuuri võib teha valitud skoopidele ja kategooriatele, kuid seda tuleb meeles pidada kui soovida enda ettevõtte tulemusi teistega võrrelda.
Muutuvad heitkogused
Ettevõtte süsiniku jalajälg võib aastast aastasse märkimisväärselt muutuda sõltuvalt näiteks, aga mitte ainult, tootmismahtude kasvust või langusest. Samuti võib ettevõte mingil aastal teha suuremad investeeringud uutesse seadmetesse, mille KHG mõju allokeeritakse soetamisaastale ning see mõju peegeldub antud aasta KHG inventuuris, isegi kui need seadmed jäävad ettevõttesse aastakümneteks.
Erinevad arvutusmeetodid
Ettevõtted võivad kasutada erinevaid GHG Protocolist tulenevaid arvutusmeetodeid. Näiteks “spend-based” (kulupõhine meetod) ja “operational-based” (operatsioonipõhine meetod) võivad kokkuvõttes anda üsna erinevaid tulemusi, kuna need käsitlevad emissioonide allikaid ja arvutusi erinevalt.
Andmete kvaliteet ning emissioonifaktorid
Sõltuvalt andmete olemasolust ja kättesaadavusest, võivad andmed olla erineva kvaliteediga ning mõningatel juhtudel ala- või ülehinnatud mis omakorda mõjutab arvutustulemusi ning raskendab erinevate ettevõtete võrdlemist. Samuti mõjutab lõpptulemust olulisel määral ka kasutatavad emissioonifaktorid – nende geograafiline ja ajaline relevantsus ning täpsusaste.
Andmete konfidentsiaalsus
Mõned ettevõtted võivad otsustada mitte jagada oma KHG inventuuri kõiki detaile, eriti kui see ei ole neile regulatiivselt kohustuslik. Mitte täielik või üldistatud tulemuste esitamine ja/või konfidentsiaalsus muudab aga jällegi tulemuste võrdlemise keeruliseks.
Miks tasub sellegipoolest teiste ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandeid lugeda?
Vaatamata ülalmainitule on teiste, näiteks samas sektoris tegutsevate ettevõtete jätkusuutlikkuse raportite lugemine, mis tihti sisaldavad KHG inventuuri tulemusi, siiski väga kasulik:
- Protsentuaalne võrdlus: Numbriliste tulemuste võrdlemise asemel saab vaadata, milline osa ettevõtte heitkogustest tuleb erinevatest mõjualadest ja kategooriatest.
- Parimad tavad ja strateegiad: Teiste ettevõtete aruannete lugemine annab mõtteid, milliseid meetmeid nad kasutavad KHG heitkoguste vähendamiseks. Sellest võib saada häid ideid ka oma tegevuse optimeerimiseks.
- Tuleviku eesmärgid ja strateegiad: Aruanded sisaldavad sageli teavet ka ettevõtte tulevikuplaanide kohta, näiteks millised eesmärgid on seatud süsinikuheite vähendamiseks ja milliseid meetmeid on plaanis rakendada. See võib jällegi olla inspiratsiooniks teie ettevõtte eesmärkide seadmiseks.
Kui soovid rohkem infot või abi oma organisatsiooni KHG arvutamisega, siis jäta meile oma kontakt alloleva vormi kaudu!
"*" indicates required fields