Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb igal üksikul juhul eraldi sisustada. Nii on avalikuks huviks üldiselt näiteks keskkonna-, loodus- ja muinsuskaitse, samuti õigus- ja haldusaktide õiguspärasuse tagamine. Sellest tulenevalt võib avalikes huvides esitatud kaebuses tugineda menetlusnormide rikkumisele, sest olulised menetlusvead võivad kaasa tuua avalikke huve kahjustava planeeringu kehtestamise.
Raske võib olla eristada piiri, kus piisavalt suure arvu isikute erahuvi läheb üle avalikuks huviks. Kohtupraktikast tulenevalt võib avalik huvi seisneda näiteks planeeringutes väljendatud kavatsuses kasutada ala avalikes huvides. Kohtupraktikas on leitud, et avalikest huvidest lähtuvatel nõuetel ja piirangutel ei ole üldjuhul naaberkinnisasja omandiõiguse rikkumisega otsest seost. Nii näiteks on kohus asunud seisukohale, et rohevõrgustik on nähtud ette just avalike huvide kaitseks, mitte ühegi üksikisiku huvides.
Siiski võivad avalikud huvid olla samuti vastandlikud. Nii näiteks võib ühelt poolt olla avalikes huvides haigla ehitamine – sellel võib olla positiivseid mõjusid valla ja regiooni majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, tekitab töökohti ning võib edendada piirkonna ettevõtlust. Teiselt poolt juhul, kui selline haigla planeeritakse ehitada olemasolevasse parki, siis vastandub eelnevale avalik huvi looduskaitse ja avaliku puhkekoha säilitamise vastu. Sellises olukorras peab planeeringu koostamisel koguma piisavalt infot võimalike mõjude kohta ning kaaluma erinevaid huve.
