Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuulub kohaliku tasandi ruumiline planeerimine (nn planeerimisautonoomia). Riigikohus on selgitanud, et planeerimisautonoomia ehk planeerimisvõim on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus otsustada, kas ja millisel viisil lahendada ruumilise planeerimise küsimusi oma territooriumil. Seega ongi üheks detailplaneeringute ja üldplaneeringute ülesandeks reguleerida kohaliku tasandi elu ehk kohaliku ruumi kasutamist täpsemalt.

Sellest tulenevalt võib kohalik omavalitsus näiteks otsustada, et ta reguleerib enda planeeringutest täiendavalt müraga seotud küsimusi. Riigikohus on seonduvalt müranormidega märkinud, et kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist ning müra mõju isikule on individuaalne, sõltudes mh kuulmistajust, tervislikust seisundist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest. Planeeringu koostamisel tuleb tasakaalustatult arvestada avalike huvide ja väärtustega ning huvitatud isikute huvidega. Seejuures ei tule lähtuda üksnes õigusnormidega seatud piiridest, vaid leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel.

Teiste sõnadega võib KOV seada DP-ga seadusest rangemaid tingimusi, kuid sellised täiendavad piirangud peavad olema kaalutletud ja põhjendatud.