27. augustil toimus Paldiski Ettevõtjate Liidu korraldatud konverents “Teistmoodi Paldiski: Kestliku elukeskkonna arengumootorid”, kuhu andis oma panuse ka meie Hendrikson DGE üldplaneeringute osakonna juhataja Pille Metspalu.
Konverents keskendus väikelinnade ja kogukondade elukeskkonna arendamisele, sealhulgas tööstuse, investeeringute ja initsiatiivi rollile kvaliteetse ja kestliku elu tagamisel väikelinnades.
Pille tegi konverentsil ettekande Eesti uue üleriigilise planeeringu 2050 koostamisest, kus põhieesmärgiks on koostada pika vaatega ruumiline plaan, mis ei takerduks detailidesse, vaid hõlbustaks suure pildi elluviimist.
Üleriigilist planeeringut koostatakse Eestis juba mitmendat korda ja kava katab pika rea teemasid – maavaradest ja rohelisest võrgustikust kuni kliima ja julgeolekuteemadeni ning tegeleda tuleb asustuse suunamisega just läbi ruumilise väljundi. Praegu käib alusuuringute koostamine, lähima paari aasta jooksul tegeletakse lahenduste väljatöötamisega ning planeeringu kehtestamiseni soovitatakse jõuda 2026. aasta lõpuks. Metspalu tõi välja, et sellise kokkuvõtva ühiste reeglite dokumendi vajadus on ekspertide hinnangul tingitud toimunud kardinaalsest muutusest, kui justkui hõredas riigis napib ruumi selleks, et uusi asju kavandada – tehastest ja tuuleparkidest kuni elumajadeni. “Juurpõhjus, miks see nii on, on see, et oleme harjunud ruumi kasutada vabalt ja valdkonnad kipuvad kehtestama oma reegleid, mis eriti ei arvesta teiste huvidega. Uus üleriigiline planeering katsub leida positiivset sünergiat ning jõuda võimalusi avavate ruumireegliteni.” Olulise asjaoluna tõi Metspalu välja ka muutunud asustusstruktuuri ja ruumikasutust, mis on viimasel ajal võtnud teise vormi. Eksperdid on üle vaadanud Eesti asulate võrgustiku, hindamas seda, kuidas on muutunud erinevate teenuste kättesaadavus väiksemates keskustes. Metspalu sõnul on näha, et paljudes kohtades on teenused muutunud oluliselt vähem kättesaadavaks ning erinevate taseme keskused on oma staatuse kaotanud. “Koondpilt keskuste võrgust tõstatab õigustatud küsimuse – kas meie ühiskond on valmis hajaasutustega kohtades neid teenuseid üleval hoidma? Meie ees seisavad rasked küsimused – kas edaspidi võtame suuna suurlinna regioonide arendamisele või hoopis toetame kohalikke keskusi, et elukeskkond säiliks,” sõnas Metspalu.