Narva linna uus üldplaneering on kehtestatud. Tegemist on olulise verstapostiga nii Narva linna kui ka meie meeskonna jaoks, sest planeeringu koostamise protsessi juhtisime ja viisime läbi koostöös linna, erinevate ekspertide ning kohalike osapooltega. See oli mitmeaastane töö, mille käigus tuli tasakaalustada väga erinevaid huve, ootusi ja tulevikunägemusi.
Üldplaneering on linna ruumilise arengu alusdokument. See ei ole pelgalt kaartide ja tekstide kogum, vaid raamistik, mille alusel tehakse edaspidi otsuseid Narva elukeskkonna, ettevõtluse, liikuvuse, rohealade ja avaliku ruumi arendamise kohta. Hästi toimiv üldplaneering aitab luua selgust nii linnavalitsusele, arendajatele kui ka elanikele – millised arengud on soovitud, millised väärtused on hoitud ning kuhu ja kuidas linnaruumi teadlikult suunatakse.
Narva eripära ja üks keskseid väljakutseid on elanikkonna vähenemine. Seetõttu oli planeeringu koostamisel oluline lähtuda mitte klassikalisest kasvuloogikast, vaid kahanemisega kohanemisest. Fookuses oli küsimus, kuidas kujundada linnaruum nii, et see oleks ka väiksema elanikkonna juures kvaliteetne, toimiv ja meeldiv elukeskkond. Üldplaneering suunab linna arengut eelkõige keskusala ja jõe äärde, toetab linna eri osade sidusust ning seab eesmärgiks avaliku ruumi ja olemasolevate väärtuslike alade kvaliteedi järjepideva parandamise.
Oluline rõhk on ka igapäevase liikumise mugavusel ja ligipääsetavusel. Planeering toetab kompaktsema ja mugavama linnaruumi kujunemist, kus igapäevased teenused, rohealad ja puhkevõimalused on inimestele kättesaadavad ning liikumist soodustavad lahendused aitavad kaasa tervislikumale eluviisile. Rohealade ja puhkevõrgustiku sidumine ühtseks tervikuks ning jalg- ja kergliiklusteede arendamine on osa laiemast eesmärgist muuta linnaruum rohkem inimese- ja keskkonnasõbralikuks.
Planeering loob ka paindlikuma aluse linna arenguks. Kesk- ja tootmisalade mitmekesisem kasutamine annab paremad võimalused ettevõtluse, teenuste ja elukeskkonna koos toimimiseks ning loob soodsama pinnase investeeringuteks. Samal ajal on piirkonnad, kus ajaloolised, kultuurilised või miljööväärtused on suuremad, käsitletud teadlikult detailsemalt, et olemasolev linnaruumi kvaliteet säiliks ja paraneks.
Kogu protsessi vältel oli oluline kaasamine ja arutelu. Avalikud arutelud, ettepanekud ja tagasiside aitasid planeeringut sisuliselt paremaks teha ning tõid lauale erinevaid vaatenurki Narva tulevikule. Selline koostöine lähenemine nõuab aega ja kannatlikkust, kuid annab lõpuks tugevama ja usaldusväärsema tulemuse.
Täname Narva linna usalduse eest ning kõiki, kes selle protsessi jooksul oma panuse andsid. Loodame, et kehtestatud üldplaneeringust saab praktiline ja kasutatav tööriist, mis toetab Narva teadlikku ja tasakaalukat arengut ka muutuvates oludes.