Hendrikson DGE juhatuse esimees ja konsultant Heikki Kalle on kaasautor värskelt ilmunud teadusartiklile, mis analüüsib Eesti keskkonnamõjude hindamise (EA – Environmental Assessment) süsteemi arengut ja efektiivsust alates 1988. aastast kuni 2024. aastani. Artikkel “Environmental assessment in Estonia – A quest for an effective EA system” ilmus prestiižses ajakirjas Environmental Impact Assessment Review (Elsevier) ja on kättesaadav veebis alates 21. oktoobrist 2025.

Koos juhtautori Charlotta Faith-Elliga (Mid Sweden University) ja Jos Artsiga (University of Groningen) uurivad autorid, kuidas Eesti KMH-süsteem, sh projektipõhine keskkonnamõjude hindamine (KMH) ja strateegiline keskkonnamõjude hindamine (KSH) – on aja jooksul arenenud ning kuidas see suhtleb laiema planeerimise ja otsustusprotsesside institutsionaalse kontekstiga. Uuring põhineb ajaloolisel analüüsil, dokumentide uurimisel, intervjuudel ja fookusgrupil, kasutades analüütilist raamistikku, mis hõlmab viit KMH efektiivsuse dimensiooni: protseduurilist, sisulist, transaktiivset, legitiimsust ning teadmiste ja õppimise dimensiooni.

Peamised järeldused artiklist:

  • KMH efektiivsus on dünaamiline nähtus, mida iseloomustab tihe vastasmõju KMH süsteemi ja laiema planeerimissüsteemi vahel. Eesti puhul on see arenenud Nõukogude-aegsest “maestro-planeerimisest” kaasaegse osalusplaneerimise suunas, kus KMH on muutunud planeerimise lahutamatuks osaks.
  • Efektiivsuse dimensioonid on omavahel seotud ja muutuvad ajas, näiteks protseduurilise efektiivsuse rõhk 1990ndatel on asendunud sisulise ja legitiimsuse fookusega hiljem.
  • KMH efektiivsust ei saa hinnata isoleeritult; tuleb arvestada laiemat institutsionaalset konteksti, sh planeerimisseadusi, asutusi ja praktikaid.
  • Eesti KMH süsteemil on suur potentsiaal, kuid vajab täiendusi, nagu parem astmestamine (tiering) planeerimistasandite vahel, tugevam järelhindamine ja institutsionaalse võimekuse suurendamine.
  • Võti KMH efektiivsuse tõstmiseks võib peituda väljaspool KMH-d ennast, see peaks olema abivahend otsustamiseks ja planeerimiseks, mitte eraldiseisev protsess.

Heikki Kalle on olnud keskkonnamõju hindamisega seotud juba üle 30. aasta

Heikki Kalle, kes on keskkonnamõju hindamise praktikuna tegutsenud üle 30. aasta, rõhutab artiklis Eesti unikaalset konteksti: kiire üleminek Nõukogude süsteemist EL-i standarditesse on toonud kaasa nii edu kui ka väljakutseid. “Eesti on hea näide, kuidas KMH saab toetada jätkusuutlikku arengut, kuid selleks tuleb arvestada dünaamilisi seoseid planeerimise ja otsustamisega,” kommenteerib Kalle. Tema panus tugineb pikaajalisele kogemusele nii Eesti Keskkonnainstituudis (EKKI) kui ka Hendrikson DGE-s, kus ta juhib konsultatsiooniprojekte Skandinaavias ja Baltikumis.

Artikkel täidab lünga keskkonnamõju hindamise uuringutes, pakkudes pikilõikelist analüüsi ühest riigist ja võrdluspunkte teiste riikidega. See on eriti aktuaalne praeguses kontekstis, kus paljud riigid, sh Eesti, otsivad viise keskkonnamõju hindamise lihtsustamiseks ilma efektiivsust kaotamata.

Loe artiklit täies mahus siit: https://doi.org/10.1016/j.eiar.2025.108230