Planeet Maa keskmine õhutemperatuur on alates tööstusrevolutsioonist olnud pidevas kasvutrendis – 2019. aastal registreeriti keskmiseks õhutemperatuuri tõusuks 1,1 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega. Teadaolevalt on oodata, et inimtekkelise kliimasoojenemise tõttu tõuseb ühe aastakümne jooksul keskmine õhutemperatuur veel 0,2 °C võrra. Kui keskmine temperatuur tõuseb 2 °C võrreldes tööstusliku pöörde eelse tasemega, kaasneb oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale, inimeste tervisele ja heaolule, samuti tõuseb ohtlike ja katastroofiliste globaalsete keskkonnamuutuste risk (link allikale).
Kuna õhutemperatuuri tõus on tingitud inimtegevusest, on oluline hinnata, kas taristuobjektid, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning kui vastuvõtlikud on need objektid pikaajalistele kliimamõjudele. Taristuobjektide all mõistetakse antud kontekstis nii hooneid, looduspõhist taristut, transporditaristut, võrgutaristut kui ka erinevaid ehitatud süsteeme ja varasid. Samuti on oluline hinnata, kas taristuprojektid tekitavad olulist negatiivset mõju või panustavad positiivselt teistesse keskkonnaaspektidesse, nagu näiteks ringmajandus ja jäätmetekke vältimine ning elurikkusse ja ökosüsteemide kaitse.
Neist küsimustest lähtuvalt on Hendrikson DGE spetsialistid koostanud siiani mitmeid kliimakindluse ja DNSH analüüse, näiteks Estover Piimatööstusele, Corestone aherainejäätmete tehasele, Eesti Raudteele, Vinkymon teraviljaekstrakti tehasele, Icosagen ravimitootmistehasele ning NPM Silmet magnetitehasele.
Mida Hendriksoni poolt pakutavad kliimakindluse ja DNSH analüüsid täpsemalt sisaldavad? Loe edasi, et saada täpsemalt teada.
Kliimakindluse tagamine (climate proofing)
Kliimakindluse tagamise analüüsi eesmärk on hinnata, kas planeeritav taristuobjekt aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning kuidas tuleb toime võimalike pikaajaliste kliimamõjudega. Hindamine on kohustuslik kõikidele taristuobjektidele, mis taotlevad Euroopa Liidu vahenditest rahastust. Oluline ei ole, kas kavandatakse uut või uuendatakse/ajakohastatakse/laiendatakse olemasolevat taristut.
Kliimakindluse hindamine koosneb kahest analüüsist: kliimamuutuste leevendamine (sh kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur) ja kliimamuutustega kohanemine (vastupanuvõime kliimamuutustele). Mõlemad analüüsid koosnevad kahest etapist (vaata allolevat joonist). Olenevalt objektist, KHG emissioonidest ning kliimamuutustega kohanemise riskidest, võib analüüs piirduda 1. etapiga, kuid võib vajada ka üksikasjalikku hindamist ehk 2. etapp. Loe kliimakindluse hindamise teenusest täpsemalt meie kodulehelt.
DNSH – do no significant harm (ei kahjusta oluliselt põhimõte)
Tulenevalt Euroopa Liidu roheleppest ja kestliku rahastuse põhimõttest, ei tohi majandustegevused põhjustada negatiivset mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisse. DNSH ehk „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte eesmärk on vältida olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna ja võimaldada seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist.
DNSH analüüs hindab, kas majandustegevus panustab järgnevatesse tegevustesse: kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine, elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamine, ressursside kestlik kasutamine ja ringmajandusele üleminek ning keskkonnasaaste vältimine ja vähendamine. Tegevus võib otseselt panustada ka ainult ühte keskkonnaeesmärki, kuid tegevus ei tohi põhjustada negatiivset mõju teistele keskkonnaeesmärkidele. Samuti tuleb arvestada, et hinnatakse tegevuse enda absoluutset mõju, mis lähtub kogu tegevuse olelusringist.
„Ei kahjusta oluliselt“ on uus läbiv põhimõte struktuurivahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamisel ning kehtib mitte ainult infrastruktuuri projektidele, vaid kõikidele projektidele, sõltumata tegevusalast ja toetavast tegevusest. Euroopa Komisjoni taaste- ja vastupidavusrahastu jaoks on koostatud tehnilised suunised, mis rakenduvad ka struktuurifondidest rahastatavate projektide korral.