Kliimakindluse analüüsist
Kliimakindluse analüüsi eesmärk on hinnata, kas planeeritav taristuobjekt aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning kuidas tuleb toime võimalike pikaajaliste kliimamõjudega. Hindamine on kohustuslik kõikidele taristuobjektidele, mis taotlevad Euroopa Liidu vahenditest rahastust. Oluline ei ole, kas kavandatakse uut või uuendatakse/ajakohastatakse/laiendatakse olemasolevat taristut.
Kliimakindluse hindamine koosneb kahest analüüsist: kliimamuutuste leevendamine (sh kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur) ja kliimamuutustega kohanemine (vastupanuvõime kliimamuutustele). Mõlemad analüüsid koosnevad kahest etapist (vaata allolevat joonist). Olenevalt objektist, KHG emissioonidest ning kliimamuutustega kohanemise riskidest, võib analüüs piirduda 1. etapiga, kuid võib vajada ka üksikasjalikku hindamist ehk 2. etapp. Loe kliimakindluse hindamise teenusest täpsemalt meie kodulehelt.
Joonis 1. Ülevaade kliimakindluse tagamise protsessi etappidest – kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine
DNSH analüüsist
Tulenevalt Euroopa Liidu roheleppest ja kestliku rahastuse põhimõttest, ei tohi majandustegevused põhjustada negatiivset mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisse. DNSH ehk „ei kahjusta oluliselt“ (“Do No Significant Harm”) põhimõtte eesmärk on vältida olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna ja võimaldada seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist.
DNSH analüüs hindab, kas majandustegevus panustab järgnevatesse tegevustesse: kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine, elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamine, ressursside kestlik kasutamine ja ringmajandusele üleminek ning keskkonnasaaste vältimine ja vähendamine. Tegevus võib otseselt panustada ka ainult ühte keskkonnaeesmärki, kuid tegevus ei tohi põhjustada negatiivset mõju teistele keskkonnaeesmärkidele. Samuti tuleb arvestada, et hinnatakse tegevuse enda absoluutset mõju, mis lähtub kogu tegevuse olelusringist.
„Ei kahjusta oluliselt“ on uus läbiv põhimõte struktuurivahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamisel ning kehtib mitte ainult infrastruktuuri projektidele, vaid kõikidele projektidele, sõltumata tegevusalast ja toetavast tegevusest. Euroopa Komisjoni taaste- ja vastupidavusrahastu jaoks on koostatud tehnilised suunised, mis rakenduvad ka struktuurifondidest rahastatavate projektide korral.