Aastaks 2035 liigub 70% Tallinna elanikest jalgsi, ratta ja ühistranspordiga. 90% kooliõpilastest läheb iseseisvalt kooli. Just sellised eesmärgid on seatud Tallinna 2035 arengukavas. Nende eesmärkideni jõudmiseks tuleb hakata aktiivselt panustama meetmetesse, mis annavad eesmärgini jõudmiseks kõige suurema mõju. Liikuvuskultuuri muutmiseks on selleks eelkõige füüsilise keskkonna loomine, mis tagab head ja ohutud liikumisvõimalused kõigile, vaatamata vanusele, võimekusele või sissetulekule. Füüsilise keskkonna muutmiseks on parim läheneda sammhaaval, nt tänava või kvartali kaupa. Seega on paslik viia läbi liikuvusuuring, analüüs või eksperthinnang, mis katab nii projektiala kui selle lähiümbruse. Nii kujuneb terviklik vaade liikuvusele, millest projekteerija või teedeinsener saab teede või hoone projekteerimisel lähtuda.
Hendrikson & Ko liikuvusspetsialist Õnne Kask viis 2022. aasta lõpus läbi liikuvusanalüüsi Tallinnas Mustamäe II mikrorajoonis. Tallinna linna tellimusel tehtud töö eesmärk oli anda sisend projekteerijale, kelle koostatud eskiisi põhjal viiakse läbi kvartalisiseste teede rekonstrueerimine. Liikuvusekspert näeb ehitatud keskkonda teisiti kui insener või projekteerija ja oskab anda oma hinnangu ja soovitused inimeste liikumisele üldisemast vaatenurgast, arvestades ligipääsuvõimalusi ja liiklusohutust erinevate liiklejate vaatenurgast. Loe edasi, et saada aimu liikuvusuuringu sisust ja huvitavatest tähelepanekutest seoses meie Mustamäe tööga.
1. Kuidas jõuavad inimesed projektialas peamistesse tõmbepunktidesse?
Liikuvusuuringu üks esimesi samme on kaardistada olulised liikumisi tekitavad põhjused ja tõmbepunktid uuritavas projektialas. Kuna erinevad funktsioonid genereerivad liikumisi erinevalt, annab selline teoreetiline analüüs hea ülevaate sellest, miks inimesed mingeid sihtkohti kasutavad ja millised on funktsioonidest tulenevalt kasutajate vajadused (vt esimest joonist).
Mustamäe II mikrorajoon on peamiselt elukohaks pea 2000 leibkonnale, kes elavad nõukoguaegsetes paneelmajades. Kvartalis asub 2 lasteaeda, kool, kultuurikeskus koos Mustamäe Linnaosa valitsuse hoonega, puuetega inimeste tugikeskus, samuti toidupood, mõned toidukohad ja käputäis muid teenuseid. Kvartalisiseseid liikumisi tekitavad eelkõige lasteaiad, kus nii hommikuti kui õhtuti käib kõva sagimine, et lapsed nii jalgsi kui ka autoga kooli tuua. Samuti leidsime, et enamik inimesi liiguvad hommikuti tööle kvartalist väljapoole. Küll aga on näiteks autode omamise osakaal Mustamäe linnaosas madalam kui mujal Tallinnas, kuna Mustamäel on väga head ühistranspordiühendused.
2. Kuidas jalgsi, jalgratta ja autoga liiklejad projektialas liiguvad?
Kui teoreetilised liikumised on kaardistatud, on aeg minna kohapeale projektiala ja selle ümbrust uudistama. Nii tulevad välja mitmed nüansid, mida teoreetiline töö ei paljasta. Jalakäijatega vesteldes sai selgeks, et Mustamäe kvartalis on üldjuhul mõnus jalgsi liigelda, eriti päevasel ajal kui autoliiklust on vähe. Kuigi autoga ligipääs kvartalile ja teenustele on hea, on ka autode sujuv liikumine tipptundide ajal limiteeritud. Kvartalis asub ka üks populaarne Aasia toidukoht, mida toidukullerid õhtuti tihti külastavad. Küll aga on nad sunnitud tegema ebamugavaid manöövreid kortermajade ees, et taas kvartalist väljuda. Juba täna on kvartalis jalgrattaga liikuda üsna hea, kuna jagatud ruumina saab kasutada olemasolevaid sõiduteid, samuti piirneb kvartal jalg- ja jalgrattateega. Välja on vaja ehitada vaid mõned teejupid, et rohkemates kohtades oleks rattaga tagatud kvartalist väljapääs. Eraldi kvartalisisest jalg- ja jalgrattateede vajadust me ei näinud, kuna õueala kiirusepiirang 20 km/h on sobiv jagatud ruumiks. Võrdle praegust olukorda ning meie ettepanekuid allolevatel joonistel.
Peamised sõidukite liikumisvood ja ligipääsuteed Mustamäe II mikrorajoonis ning meie ettepanekud kvartalisisese liikluse parandamiseks
3. Kuidas vältida konflikte erinevate liiklejate vahel?
Selleks, et kõigil liiklejatel oleks mugav liigelda, on oluline erinevad liiklejad üksteisest eraldada või tagada autode väiksem kiirus, et koos liiklemine oleks ohutu. Näiteks tuli õhtul autoga kvartalis ringi sõites väga kiirelt esile see, et majade esine kahesuunaline liiklus parkivate autode vahel teeb liikumise ebamugavaks nii autoga kui ka jalgsi liikujatel. Parkivate autode vahel on liiklejatel üksteist keerulisem märgata ja kui vastassuunast tuleb auto, peab üks alati teise järgi ootama, kuna üksteise kõrval sõita pole võimalik (vt allolevaid fotosid). Lahendusena pakkusime välja ühesuunalise liikluse korraldamise enamike kortermajade ees. Samuti soovitasime tupiktänavate loomist, et autod ei sõidaks läbi sealt, kus nad ei pea tegelikult olema.
Paar näidet konfliktikohtadest liiklejate vahel
Kas otsid ka ise vastuseid sarnastele liikuvusuuringu küsimustele? Kas liikuvusuuring, liikuvusanalüüs või eksperthinnang on oluline sisend teie ehitusprojektile? Loe lisaks meie liikuvusuuringu teenusest ja võta küsimuste puhul ühendust meie spetsialistidega.