Kliima- ja energiakava on praktiline töörist maakondlikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil, mille abil saab kavandada arengustrateegiaid ning leida tasakaal soovitud ja võimalike arendustegevuste vahel. Antud kava eesmärgiks on seada suunised ja eesmärgid tuleviku investeeringuteks, et maakond või kohalik omavalitsus oleksid vähem vastuvõtlikud kliimamuutustele sealhulgas aitaksid kaasa ka kliimamuutuste leevendamisele.

Riiklikul tasandil on kliimamuutuste mõjude vähendamiseks ja nendega kohanemiseks seatud mitmeid eesmärke, sealhulgas kasvuhoonegaaside vähendamine, taastuvenergia osakaalu suurendamine, energia tõhusam kasutamine, energiajulgeoleku tagamine jt. 

Kliima- ja energiakava on praktiline töörist maakondlikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil, mille abil saab kavandada arengustrateegiaid ning leida tasakaal soovitud ja võimalike arendustegevuste vahel. Antud kava eesmärgiks on seada suunised ja eesmärgid tuleviku investeeringuteks, et maakond või kohalik omavalitsus oleksid vähem vastuvõtlikud kliimamuutustele sealhulgas aitaksid kaasa ka kliimamuutuste leevendamisele. 

Kliima- ja energiakava koostamisel lähtutakse KIK „Kohaliku tasandi kliima- ja energiateemade analüüsimise juhisest energia- ja kliimakavade koostamiseks“ ja selle lisadest, mille raames käsitletakse asjakohaseid aspekte kümnes teemavaldkonnas: 

 

  • Maakasutus ja planeerimine; 
  • Looduskeskkonna hea seisund ja elurikkuse säilitamine, sh linnade elurikkus; 
  • Energeetika ja varustuskindlus; 
  • Taristu ja ehitised;  
  • Liikuvus; 
  • Elanikkonna kaitse, sh tervis, sotsiaalhoolekanne ja päästevõimekus; 
  • Majandus, sh keskkonnahoidlikud riigihanked ja ettevõtlus (tööstuslik tootmine ja toodete kasutus); 
  • Ringmajandus ja jäätmed, veemajandus; 
  • Biomajandus (põllumajandus, metsandus, muu maakasutus); 
  • Kogukond, teadlikkus ja koostöö. 

Näiteid meie koostatud kliima- ja energiakavadest: 

Tekkis küsimusi?

Info- ja hinnapäringudeks võtke meiega palun ühendust!

Merilin Paalo 
merilin@dge.ee 
+372 524 2263