Karmen, Author at Hendrikson DGE

Narva linna üldplaneeringu avalik väljapanek 15.aprillil

Teatame rõõmuga, et esmaspäeval 15. aprillil algab Narva linna üldplaneeringu avalik väljapanek. Üldplaneeringuga kohandatakse Narva linnaruumi kahaneva elanikkonna vajadustega arvestavalt. Planeeringuga on tõsist tööd teinud nii Narva linnavalitsuse arhitektid, Hendrikson DGE meeskond kui ka planeeringu töörühmades osalenud eksperdid väljastpoolt. Avalik väljapanek kestab 16. maini. Kõik ettepanekud ja arvamused teretulnud! Üldplaneeringu dokumendid ja kaardirakendus on kättesaadav aadressil: https://dge.ee/maps/Narva-linn/

Karmen2024-04-12T11:19:51+03:0012. apr. 2024|Uudised|

Hendrikson DGE on nüüd riigihangete osas targem!

Märtsikuu eelviimasel reedel kogunes Hendrikson DGE kollektiiv koolitusele! AB Rask vandeadvokaat Keidi Kõiv, hinnatud kogemustega ekspert riigihangete valdkonnas ning kohtuvaidluste lahendamisel, rääkis meile lahti planeerimis- ja keskkonnateemaliste riigihangete maailma. Hendrikson DGE ekspertidele said selgemaks hankepassi tagamaad, vaidlustamise kord ja ärisaladuse alla kuuluvad teemad. Arutasime läbi, mida kujutavad endast kvalifitseerimis- ja vastavustingimused ning mil viisil küsida hankemenetluses täpsustavaid küsimusi. [...]

Karmen2024-04-03T15:38:57+03:003. apr. 2024|Uudised|

Mis on avalik huvi?

Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb igal üksikul juhul eraldi sisustada. Nii on avalikuks huviks üldiselt näiteks keskkonna-, loodus- ja muinsuskaitse, samuti õigus- ja haldusaktide õiguspärasuse tagamine. Sellest tulenevalt võib avalikes huvides esitatud kaebuses tugineda menetlusnormide rikkumisele, sest olulised menetlusvead võivad kaasa tuua avalikke huve kahjustava planeeringu kehtestamise. Raske võib olla eristada piiri, kus piisavalt suure arvu isikute erahuvi läheb üle avalikuks [...]

Karmen2024-03-27T11:40:48+02:0027. märts 2024|Avalik huvi|

Kuidas rajada tehnovõrk, kui naaber pole tema kinnisasjale detailplaneeringuga ettenähtud tehnovõrgu rajamisega nõus?

Tehnovõrgu talumiskohustuse seadmine võib toimuda kahel viisil: sundvalduse või servituudi seadmisega. Sundvalduse seadmine toimub üksnes avalikes huvides. Isikul, kelle õigusi rikutakse, on õigus taotleda, et kohalik omavalitsus algataks kinnisasjale tehnorajatise kasutamiseks vajaliku sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise. Sundvalduse tekkimiseks ei pea tegema kannet kinnisturaamatusse – selle seab KOV oma haldusaktiga, mis kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Servituudi seadmiseks ei pea esinema avalikku huvi, [...]

Karmen2024-03-26T15:43:43+02:0026. märts 2024|Tehnovõrgu rajamine|

Kas tehnovõrgu vajaduse märkimine detailplaneeringusse annab õiguse rajada naabri kinnisasjale tehnovõrk?

Ei, tehnovõrgu ja sellega seotud servituudi seadmise vajaduse märkimine detailplaneeringusse ei anna veel õigust ehitada see naabri kinnisasjale ilma naabri nõusolekuta. Detailplaneeringusse servituudi märkimine ei tähenda veel servituudi olemasolu, kuid tähendab selle seadmise vajadust. Siiski ei tähenda see, et servituut igal juhul seatakse, sest see ei pruugi olla asjaõigusseaduse mõistes võimalik ja põhjendatud. Seda põhjusel, et KOV kui DP koostaja ei anna [...]

Karmen2024-03-26T15:36:25+02:0026. märts 2024|Tehnovõrgu rajamine|

Kuidas defineerida privaatsuse vähenemist detailplaneeringutele arvamuse esitamisel?

Seadused ei defineeri privaatsuse mõistet. Kohtupraktika lähtub privaatsuse mõiste sisustamisel sellest, mis ei ole käsitletav privaatsusena. Nii on näiteks kohus leidnud, et privaatsusena ei ole käsitletav vara vähenemine ega tulust ilmajäämine. Tavaliselt tuginevad aga privaatsuse argumendile naabrid, kes muretsevad oma vaate, miljöö või õueala avaruse pärast. Kohus on selgitanud, et naabril ei ole õigust nõuda, et tema kinnistu kõrvale ehitamist ühelgi juhul ei [...]

Karmen2024-03-13T13:30:38+02:0013. märts 2024|Detailplaneeringud, Privaatsus|

Mis aja jooksul tuleb planeeringu kooskõlastamine esitada või sellest keelduda?

Planeeringu kooskõlastamine või kooskõlastamata jätmine tuleb lahendada mõistliku aja jooksul. Sellise mõistliku aja määratlemine sõltub mitmetest asjaoludest: küsimuse keerukusest ja asja lahendamisel vajalikest menetlustoimingutest, esitatud taotluse nõuetekohasusest ja muudest asjaoludest, mis võivad objektiivselt mõjutada menetluse vajalikku kestust. Seega väga täpset vastust sellele küsimusele pole.

Karmen2024-03-12T14:29:35+02:0012. märts 2024|Planeeringu kooskõlastamine|

Mida tähendab planeeringu kooskõlastamine ja kas seda saab vaidlustada?

Planeeringu kooskõlastamine on kohtupraktikas korduvalt ja põhjalikult käsitletud - täpsustatud on selle tähendust ja vaidlustamise võimalusi. Kohtud on selgitanud, et kooskõlastus on menetlustoiming ning ei kujuta endast iseseisvat haldusakti. Seega ei ole reeglina kooskõlastuse vaidlustamine kohtus võimalik. Kooskõlastuse, nõusoleku, heakskiidu vms iseseisev vaidlustamine on võimalik tingimusel, kui sellest tuleneb nt omavalitsusele siduv keeld lõpliku otsuse tegemiseks. Näitena saab tuua olukorra, kus Keskkonnaameti keeldumine [...]

Karmen2024-03-12T14:22:23+02:0012. märts 2024|Planeeringu kooskõlastamine|

Taotle keskkonnaluba või kompleksluba väiksema kuluga juba täna!

Kui plaanis on lähiajal keskkonnaloa (õhusaasteluba, veeluba või jäätmeluba) või kompleksloa taotlemine või nende muutmine, siis on viimane aeg seda teha! 2024. aasta 1. juulist rakenduvad riigilõivuseaduse muudatused, mis hüppeliselt suurendavad kulutusi keskkonnalubade (õhusaasteluba, veeluba või jäätmeluba või nimetatud valdkondade kombinatsioon) ja komplekslubade taotlemisel. Näiteks õhusaasteloa taotluse läbivaatamise eest on hetkel riigilõiv 520 eurot, kuid alates 1.juulist 1990 eurot (suurenemine ligi 4 [...]

Karmen2024-03-12T13:35:10+02:0012. märts 2024|Uudised|

Kas detailplaneeringuga on võimalik seada täiendavaid tingimusi, mis ei tulene otseselt seadusest?

Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuulub kohaliku tasandi ruumiline planeerimine (nn planeerimisautonoomia). Riigikohus on selgitanud, et planeerimisautonoomia ehk planeerimisvõim on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus otsustada, kas ja millisel viisil lahendada ruumilise planeerimise küsimusi oma territooriumil. Seega ongi üheks detailplaneeringute ja üldplaneeringute ülesandeks reguleerida kohaliku tasandi elu ehk kohaliku ruumi kasutamist täpsemalt. Sellest tulenevalt võib kohalik omavalitsus näiteks otsustada, et ta reguleerib enda planeeringutest täiendavalt müraga [...]

Karmen2024-03-08T12:55:01+02:008. märts 2024|Detailplaneeringud|

karmen

About Karmen